03.11.26 Kasvupinnas: Eesti viljasaak sihib rekordit, aga hind võib kukkuda 30 eurot tonnilt
Eesti teraviljasaak võib tänavu kerkida esimest korda üle kahe miljoni tonni, kuid rekordilähedane saak ei tähenda põllumehele automaatselt head aastat. Raadiosaates „Kasvupinnas“ räägivad sektori juhid, miks võivad maailmaturu arengud viljahinda kiiresti kümnete eurode võrra tonnilt liigutada, kuidas on rapsikasvatus saanud uue hoo ning millised riskid põllumeeste kasumlikkust praegu enim mõjutavad. „Kui lepitakse kokku, et teravilja eksporditaristut enam ei puututa ja laevad saavad Mustal merel rahulikult liigelda, võib see viia viljahinna julgelt 30 euro võrra tonnilt alla,“ hoiatab saates Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante. Eesti põllumehed on tänavu koristanud ühe ajaloo suurima viljasaagi. Maante sõnul näitab Statistikaameti praegune number 1,9 miljonit tonni, kuid kevadel selguv lõplik tulemus võib tema hinnangul esimest korda ületada kahe miljoni tonni piiri. Hea saak ei pruugi aga tähendada head kasumit. Maailmaturul on teraviljahinnad aasta algusega võrreldes tõusnud 20-25 protsenti, kuid samal ajal on kallinenud väetised ja muud sisendid. „See hea hind võib kokkuvõttes osutuda hoopis kahjumlikuks,“ tõdeb Maante. Kui teraviljakasvatajate väljavaated sõltuvad suuresti maailmaturu arengust, siis rapsikasvatajatel on seljataga üle aastate üks edukamaid hooaegu. Rapool Eesti tegevjuhi Allar Kade sõnul on head saagid ja kokkuostuhinnad toonud rapsikasvatuse juurde tagasi ka põllumehi, kes olid sellest vahepeal loobunud. Järgmiseks hooajaks on talirapsi kasvupind tema hinnangul suurenenud vähemalt 15 protsenti. Riskid pole aga kuhugi kadunud - kas tuleks saak kindlustada. „Eestis on see kindlustuse osa kuskil kolme protsendi juures,“ märgib Kade. Tema sõnul kasutavad Läti ja Leedu põllumehed saagikindlustust märksa aktiivsemalt. Samal ajal sunnivad liigvesi, taimehaigused ja järjest kitsam külviaeg otsima uusi lahendusi sordiaretusest. Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari toob esile, et tänavune rapsisaak paistab silma erakordselt hea õlisisaldusega. „Nii mõnigi mees sai oma toodud rapsi tonni eest 600 eurot kätte,“ ütleb Süvari. Eesti rapsitööstuse edasine kasv sõltub tema sõnul eelkõige saagikuse suurendamisest, sest põllumaad juurde ei teki. Kas Eesti teraviljasaak ületab lõpuks kahe miljoni tonni piiri, mis võib viljahinnad taas langusesse pöörata ning kas rapsist on kujunemas põllumehele teraviljast tulusam kultuur? Raadiosaates „Kasvupinnas“ arutlevad Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante, Rapool Eesti tegevjuht Allar Kade ja Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari. Tartu EPA messil salvestatud saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Alo Süvari ja Allar Kade. Autor: Juuli Nemvalts