29.10.26 Müüt või tõde? “Halvemat asja olla ei saa.” Miks küll politiseeriti kiiruskaamerad!

Eesti liiklus on aastakümnetega muutunud turvalisemaks, kuid Skandinaavia tasemeni jõudmiseks tuleb vaadata kaugemale kiiruse mõõtmisest, rääkisid vandeadvokaat Indrek Sirk ja ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?” Kuigi avalikus ruumis jääb sageli kõlama vastupidine mulje, näitavad liiklussurmade suhtarvud pikaajalist paranemist. See ei tähenda, et oleks põhjust rahuloluks: kui Eesti tahab liikluskultuuri viia Põhjamaade tasemele, tuleb tegeleda liiklusohutusega terviklikult, mitte keskenduda üksnes kiiruseületajate karistamisele. “Kui võtame selle postulaadi või väite, et meil lähevad liikluses asjad järjest halvemaks, siis kasutame liiklusolukorra parandamiseks teatud meetodeid. Kui me nendime aga, et oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele, aga tahame saada Skandinaavia tasemele, siis viisid, võtted ja lahendusteed võiksid olla üksjagu teistsugused,“ ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht ja autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe. Mullu oli Eestis 31 liiklussurma miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidu keskmine oli 43. Soomes oli vastav näitaja 33, Rootsis ja Norras aga 20. Paarkümmend aastat tagasi ulatus Eesti näitaja 150–200 hukkununi aastas. Vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas, et inimeste hinnangut liikluse olukorrale kujundavad sageli üksikud vahetud kogemused ja pidev õnnetusuudiste voog, mida tingivad nii Eesti väiksus kui meedia tavad. “Tavainimene vaatab seda, mida ta näeb läbi tuuleklaasi. Ja läbi tuuleklaasi piisab tal ainult sellest, et ta näeb ühte ogarat möödasõitjat ja ta kuuleb raadiouudist, et liikluses hukkus üks inimene, ja ta paneb need kaks asja kokku ja ütleb, et olukord on käest ära,“ rääkis Sirk. Kas kiirus on Eesti liiklusohutuse suurim probleem? Salumäe vastus on lühidalt “jah”: kiirus on üks peamisi ohutust mõjutavaid tegureid ning võib otsustada nii õnnetuse toimumise kui ka selle tagajärgede raskuse. Kuid probleem ei piirdu kihutajatega. Eesti teedel liiguvad kõrvuti juhid, kes sõidavad lubatud 90 km/h alas 70ga, need, kes järgivad piirkiirust, ning need, kes ületavad seda teadlikult. Erinevused tekitavad möödasõite, närvilisust ja toovad kaasa ohtlikke olukordi. Salumäe hinnangul aitavad probleemi süvendada ka autojuhid, kes võtavad kiiruskaamerate ees põhjendamatult hoo maha. Sellele järgnevad kiiruse kõikumised ja möödasõidud, mida ühtlasema liiklusvoo korral võiks vältida. Sirk tõi esile ka Eesti liikluskorralduse vastuolu: suvel hea ilmaga ja talvel lumelobjakaga võib kehtida sama piirkiirus, kuigi tegelik ohutusolukord on täiesti erinev. “Meil ei olegi võimalik leida seda pidevat tasakaalupunkti,“ ütles ta, viidates vajadusele sobitada liikluse sujuvus ohutusega. Sirk suhtub kriitiliselt kiiruskaamerate kasutamisel tehtud muudatustesse, mis kohustasid ühtaegu mobiilseid kaameraid tähistama ja tõstsid sekkumiskünnist. Tema hinnangul on probleem selles, et sekkumiskünnise tõstmine võib anda autojuhtidele signaali, nagu oleks teatud ulatuses kiiruse ületamine aktsepteeritav. “Minu arust enam halvemat asja ei saa olla, et me anname kogu ühiskonnale sõnumi, et nüüd teatud ulatuses kiiruse ületamine on täiesti aktsepteeritav,“ ütles Sirk. Saadet “Müüt või tõde?” juhtis Neeme Korv. Foto: Andres Haabu