Eestisse piisava koguse taastuvenergia tootmiseks ei ole vaja, et just kõik omavalitsused oleksid nõus oma territooriumile parkide rajamisega.
Sellise vastuse andis TTÜ professor ja kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel küsimusele, mis saab nüüd parkide arendusest, mis on sattunud omavalitsusse, mis on sõna-sõnalt võtnud riiklike taastuvenergia eesmärkide vähendamist.
"Huvilisi on täna piisavalt palju ja igale poole ei peagi tuulikuid püsti panema. Noh, olgem ausad, tegelikult see huvi oli isegi liiga suur, kui nüüd kohalikud omavalitsused teevad oma filtri, siis selle kaudu saamegi piisavalt neid tuulikuid, mida on võimalik teha," rääkis Kisel.
Eestis on pooleli ca 3000 megavati ulatuses tuuleparkide planeeringuid, 70-80% taastuvenergia osakaalu saavutamiseks on puudu aga 700-800 megavatti. Vajaliku koguse loodab valitsus tööle saada veel ühe vähempakkumisega, mis leiab aset esimeses kvartalis. "Selle 30 miljoni eurose toetusega võiks energiahindu langetada aastas 150 miljoni eest," ütles Kisel.
Jaanuari "Energiatund" keskendus valitsuses heakskiidu saanud energiamajanduse arengukavale. Saates arutati selle üle, miks biogaasist võib saada järgmine läbimurdekoht energeetikas, aga miks ei vesinik ega tuumaenergeetika seda praegu pakkuda ei suuda.
Saates tuli juttu peamistest ootustest, mis lähitulevikus elektrisüsteemiga seotud kulusid võiksid langetada ning neist seadusandlikest initsiatiividest, mis seoses energiamajanduse arengukavaga järgmisena poliitilised ringkonnad ette võtma peavad.
Einari Kiselit intervjueeris Kristjan Pruul.
Fotol 2024. aastal avatud Aidu tuulepark, foto autor Andras Kralla.
