Saates "Digitark äri" saame seekord kuulata parimaid palu eelmisest aastast – need kolm kõnekat teemad on ettevõtete fookuses ka täna.
Alustuseks räägime sellest, kust leida ettevõttest kärpekohti, mis võivad kasvatada kasumit kuni 30 protsenti. Teiseks uurime, mida teha siis, kui küberpätid nõuavad sinu ettevõttelt viis miljonit eurot ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Ning seejärel saame teada, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid.
Saadet alustame aruteluga teemal „Kavalad kärpekohad ettevõttes, mis kasvatavad kasumit kuni 30 protsenti?" Saatelõigus räägivad Marti Arak DeltaE inseneribüroost ja EBS-i juhtivõppejõud Jari Kukkonen, kes on ka Lean-metoodika ekspert. Arutame olulisel ja praktilisel teemal: ettevõtte ressursside raiskamine ja tühjad kulud. Saate külalised toovad välja ressursitõhususe kriitilised aspektid ja toovad elulisi näiteid, kuidas näiliselt väikesed raiskamised võivad aastas kasvada suurteks summadeks. Selgitame, millised on Eesti ettevõtete suurimad raiskamiskohad, kuidas neid kontrolli alla võtta ja kuidas raiskamise probleeme ennetada ja lahendada.
Teiseks kuulete erakordselt põnevat teemat, mis vahel võib saada fataalse lõpu, kui kõik riskid realiseeruvad. Saatekülalistelt tõstavad saladuseloori küberkriminalistikalt ja selgitavad, mida teha olukorras, kui hommikul tööle tulles on ettevõtte kõikide arvutite ekraanid mustad ning küberpätid nõuavad viit miljonit ja annavad selleks aega vaid 72 tundi. Selles saatelõigus jagavad oma erilisi kogemusi Livio Nimmer ja Harri Uljas tehnoloogiaettevõttest OIXIO IT.
Viimase teemana viskame õhku suurt dilemmat kandva küsimuse, miks on keskastmejuhid korraga nii muutuste võtmeisikud kui ka suurimad pidurid. Selgub, et vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks. Saatelõigus räägivad Sirli Heinsoo, muutuste juhtimise konsultant Ekke Sööt ettevõttest Change Partners ning Marko Solmann ettevõttest Foxway. Saame teada, et muutuste juhtimisel on kriitiliselt oluline mõista, et vaid 31% soovitud mõjust on seotud tehnoloogiliste aspektidega, ülejäänud 69% sõltub organisatsioonikultuurist ja inimestest. Tutvustame saates ka ADKAR-mudelit, mis aitab muutuste protsessi hallata viie sammuga: teadlikkus (A – awareness), tahe (D – desire), teadmised (K – knowledge), võimekus (A – ability) ja kinnistamine (R – reinforcement).
Saatejuht on Mare Timian.
Foto: Äripäev
