Energiafirmadele tekitab meelehärmi kõikuv süsinikukvoodi hind, mida Euroopa Liit hakkab reformima. Ministeeriumi ja energiaeksperdi sõnul ei pruugi pelgalt süsteemi muutmine aga loodetud stabiilsust tuua.
Euroopa Liit teeb suvel ümber heitmekaubanduse süsteemi (ETS). Kvooti ostvad ettevõtjad ootavad, et selle hind langeks ja stabiliseeruks. Praegu on kvoodi hind püsinud 70 euro juures tonni kohta, kuid küündis jaanuari keskpaigas 90 euroni.
Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson selgitas, et ühelt poolt mõjutab süsinikukvoodi hinda ELi poliitika ehk see, palju ühikuid turule antakse, kuid teisalt ka ilm, mis kergitab või langetab elektri tarbimist, nagu nägime sel külmal talvel. Lisaks mängib rolli gaasi ja söe hind, mida on märgata praegu Iraani sõja ajal.
"Kujutage ette teha sellises kontekstis head ja tarka regulatiivset otsust, mis tundub hinnale hea. See on praktiliselt võimatu," tõdes Allikson saates "Kestlikul kursil".
Siiski saab öelda, et 20 aastat tagasi tehtud süsteem toimib, ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. "Me oleme riigieelarvesse saanud rohkem raha tagasi, kui ettevõtted on (kvootide eest - toim) maksnud," lausus ta.
Alates 2013. aastast on riigieelarvesse laekunud kvootidega kauplemisest kokku umbes 2 miljardit eurot. Kuhu see kulub, kuuleb täpsemalt saatest.
Klaas lisas, et kvoodisüsteem on muutnud tootmist puhtamaks. "On väga palju ettevõtteid, kes on teinud investeeringuid selleks, et fossiilkütustest väljuda ja võtta puhtamaid lahendusi kasutusele. Mitte mingil juhul ei taha neilt ettevõtetelt vaipa jalge alt ära tõmmata," ütles ta.
Saates arutati veel, milliseid lahendusi Euroopa kaalub ja kuidas mõjutab sõda Lähis-Idas kvoodi hinda.
Saadet juhtis Karmen Laur.
Fotol on Marko Allikson ja Kristi Klaas, foto autor on Karmen Laur.
