Riigi ITs on probleem: majanduskulu ja personalikulu kasvab, samas innovatsiooni nokk on alla, tõdes saates justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Lauri Luht, keda nimetatakse ka Eesti riigi IT-juhiks. Kui 2024. aasta lõpus oli riigikontrolli auditi järgi riigi IT-majades tööl 1753 inimest, siis aasta hiljem juba 1940. "Küsimus on, et kuigi kõik teevad õiget asja, siis kuidas me oma väheste ressursside juures saaksime digiriigis rohkem väärtust luua," sõnastas Luht oma peamise ülesande digiriigi asekantslerina.
Nimelt on kuue aastaga meie digiriigi hind kulutuste mõttes kasvanud 123 miljonilt 258 miljonile eurole, ent kas me seeläbi saame nüüd kodanikena ka kaks korda rohkem või paremat digiriiki? Üks võimalus muutusteks on riigi IT-majade konsolideerimine ning rohkema arenduse suunamine erasektorisse, mida valitsus peaks suve hakul ära otsustama.
"Liigume sinna suunda, et riigi valitsemine efektiivsemaks teha digivaldkonnas ja suuta raha vabastada innovatsiooni jaoks," märkis Luht. Samas ei pea riik tema sõnul minema erasektorist ostma alati konkreetset lahendust. "Sa võid ju esitada ka probleemi ja võidakse pakkuda lahendus," esitas ta oma visiooni.
Kuidas käib riigi IT-majade konsolideerimise protsess, millest ja kellest võiks riik erasektori kasuks loobuda ning mida näeb ette värske digiühiskonna arengukava, selgitas Lauri Luht pikas intervjuus Äritehnoloogia juhile Indrek Kaldile.
Foto: Marko Mumm
